Me oleme nüüd kodus. Kodus, kodus, kodus! Kui ilusti see kõlab! 2 esimest päeva olin ma tegelikult päris sombi. Ei saanud aru, kus olen (muidugi tegelikult sain, aga kõik see suur ootus sai nii äkki läbi). Igatahes saime minu kallile kaasale kõik paberid selle 2 päevaga aetud ja töökohad on meil mõlemil olemas, mis on tänases Eestis vist esmatähtis! Tegelikult võiks kogu eestlased olla ikka rohkem positiivsemad seoses nende majanudus teemadega. Eriti muidugi võiks ajakirjandus vähe madalamat profiili hoida, sest tõesti, ära väsitab juba kogu see hala. Siin on nii palju ilusat, on ju suvi. Tuleb parem turult maasikaid osta ja suitsu lesta süüa:) Samuti looduses viibida, ükskõik millise ilmaga. Loodus annab jõudu! Ja uskuda tuleb, kes jumalasse, kes kellessegi või millessegi muusse, aga uskuma peab, see viib edasi.
Mina igatahes joon praegu piparmünditeed, mis on nii suvelõhnaline ja nostalgiline, just sellist, mille vartel on veel natuke mulda küljes, sest nad on äsja nopitud. Ja olen õnnelik, et elan just praegu ja just nüüd ning mul on just see hetk!
No comments:
Post a Comment