sinine leht- leht sinine

See oli ikka tõesti ammu, millal viimati siin nägu näitasin. Üritan seda viga parandada.
Praegu on päeva teema see, et ma olen kah suutnud haigeks jääda. Kõrget palavikku õnneks ei ole, aga rõve köha ja nohu on ikka. Kuna minule on arstimid keelatud, siis ravingi ennast peamiselt kuuma piima ja meega. täna ma enam piima maitset ei tunne, aga magus on küll:)
Tulin natukeseks arvutisse, et end väsitada, aga kaua ei suudagi siin olla ja blogijat minust täna kah ei ole, niiet üritan paraneda ja siis kõigest kirjutada, mis vahepeal lisaks on toimunud.

tervist kõigile!

Piparmündi tee

Me oleme nüüd kodus. Kodus, kodus, kodus! Kui ilusti see kõlab! 2 esimest päeva olin ma tegelikult päris sombi. Ei saanud aru, kus olen (muidugi tegelikult sain, aga kõik see suur ootus sai nii äkki läbi). Igatahes saime minu kallile kaasale kõik paberid selle 2 päevaga aetud ja töökohad on meil mõlemil olemas, mis on tänases Eestis vist esmatähtis! Tegelikult võiks kogu eestlased olla ikka rohkem positiivsemad seoses nende majanudus teemadega. Eriti muidugi võiks ajakirjandus vähe madalamat profiili hoida, sest tõesti, ära väsitab juba kogu see hala. Siin on nii palju ilusat, on ju suvi. Tuleb parem turult maasikaid osta ja suitsu lesta süüa:) Samuti looduses viibida, ükskõik millise ilmaga. Loodus annab jõudu! Ja uskuda tuleb, kes jumalasse, kes kellessegi või millessegi muusse, aga uskuma peab, see viib edasi.
Mina igatahes joon praegu piparmünditeed, mis on nii suvelõhnaline ja nostalgiline, just sellist, mille vartel on veel natuke mulda küljes, sest nad on äsja nopitud. Ja olen õnnelik, et elan just praegu ja just nüüd ning mul on just see hetk!

Häid pühi!

Muidugi oli meil esmaspäeval, st. taanlastel, taaskord püha, mis tähendas, et kõik oli järjekordselt kinni. Suht ära hakkab väsitama ja eriti veel see, et minul ei ole riigitöö ja pean ikkagi hommikul end voodist välja ajama. Kuigi õhtu oli mul seekord vaba, sest kohvik, kus ma veel lisaks töötan, oli tol päeval õnneks kinni. Jumal tänatud. Olen praegu sellises faasis, kus ei tahaks enam mittekuimidagistki teha. Ainult koju tahaks!!! Pakkisin siin veel mõningaid asju, aga õnneks palju enam pole. Isegi enamuse oma riietest annan punasesse risti, niiet kohver peaks ka kerge tulema meil. Olen hakanud end taas turistina tundma viimastel nädalatel. Üritan veel avastada, mis avastamata ja käia nendes kohtades, mis mulle siin enim meeldivad. Loomulikult on palju seda, millest hakkan puudust tundma. Suurest linnast, kuhu on hea peitu pugeda, sest keegi siin sind ei tunne. Mitte keegi ei vahi sind, mis sul seljas või kui sale või tüse oled, mis värvi juuksed jne, sest kedagi ei huvita. Kõik elavad oma elu. Siin ei ole vaeseid või rikkaid.(muidugi tegelikult on.) Siin ei selekteerita inimesi klassidesse nende majandusliku staatuse järgi. Siin ei avaldata inimesele survet, et pead olema see või teine või kolmas. Mitte midagi ei pea! Siin koerad ei haugu, mitte ükski! Siin on kõikidel korterelamutel sisehoovid, kus on lilleaed! Kopenhaageni kesklinnas on kortereid, kus pole dushiruumi ega ka mitte vanni. Siin on tohutult palju jalgrattaid ja tohutult hea ühistransport!!! Siin normaalne, et pühapäeviti on poed kinni. Siin on fantastiliselt värske õhk!!!!( minu mäletamist mööda on euroopas üks esimesi riike, kus on õhusaastatus äärmiselt väike.)Siin on veel nii palju asju, mida ma ei suuda üles lugeda, aga siiski oleme oma otsuse teinud ning läheme Eestisse tagasi! Olen õnnelik, et saatus mind siia tõi ning õppisin eelkõige ennast paremini tundma ning olen päris kindel, et lõpuks, kõigi nende aastate juures, tean, mida ma tahan!
Muidugi on meil ka reedel taas püha! Niiet häid pühi!
Kohtumiseni!

kirjavead!!!!

Ma ikka ei oska üldse kirjutada enam. Täiesti kohutav!!! Ma teen jubedaid vigu, isegi eelmise postituse pealkiri on vigane. Appi, appi, Janne, kuhu sa niiviisi välja jõuad?

inglig ja deemonid

Täna oli taanlastel jälle püha. Keegi Kristi läks taevasse ehk siis Kristi taevaminemisepüha. Saa siis aru nüüd. Ühesõnaga see tähendas järjekordselt seda, et kõik oli kinni. Lukus. Kui tahad, siis võid nälga jääda, aga kui raha on, siis ostad kallist Irma toidupoest süüa ja kioskist piima. Või siis on variant, et vaatad oma tühja külmiku üle ja midagi sealt ikka leiad, nagu näiteks kartulid, viinerid, sidruni ja oad. Ja tuligi ilus taevaminemisepüha õhtusöök! Minul oli täna ka suisa vaba päev ja ma tõotasin veel eile õhtul endale, et olen asjalik. Pesen mitu masinat pesu ja vaatan, mis asjad saaks juba kokku pakkida. Lõppes see sellega, et ma muidugi ei teinud mittekuimidagi!!! Vahtisin tülpinud näoga telekat ja sõin kausis olevaid kommide jäänuseid. Homme hakkan asjalikuks, siis on jälle argipäev ja Kristi on taevasse jõudnud. Ma pean selle Kristi kohta ikka uurima, ehk on tegemist ikka Jeesusega hoopis, et nagu Krist või midagi. Aga kuidas ta siis ikkagi praegu taevasse alles läheb, kui ülestõusmispühad olid juba ammu. Võib-olla ta tõusis üles, aga taevasse jõudis hiljem? Täitsa piinlik hakkab.
Igatahes oli minul väga tore sünnipäev. Selline eriline. Olime Umbertoga vaid kahekesi ning nautisime päeva. Sain kingituseks 10 valget roosi ja valget Espriti vaba-aja papud! Käisime söömas ning õhtul läksime kinno, kus vaatasime "Inglid ja Deemonid" peaosas Tom Hanks. Super igatahes. Mulle meeldis isegi rohkem, kui da Vinci kood. Kuigi ma pole siiani kumbagi raamatut lugenud, jälle piinlik, siis sain sellest filmist isegi paremini aru. Terve film oli tehtud peamiselt Itaalias, Vatikanis. Mõnus sümbolite maagia ja ega sellest religioonist ikka aru ei saa. Et on vaja tappa...Ja natuke õudne isegi hakkas seda filmi vaadates! Nüüd peaks raamatu ka veel läbi lugema.
Muuseas, siin on ka mingi valimiskampaania. Sotsiaaldemokraadid on oma pildid igale poole üles riputanud ja siis on loosungiks pandud: Skal EU bestemmt alt- ehk kas Euroopa Liit peaks kõike otsustama? Mitte, et ma poliitikahuviline oleksin, aga lihtsalt jäi silma, kuidas mõne kena naiste rahva pilt oli lausa prügikasti kõrvale pandud. Mina küll ei tahaks seista ööd ja päevad kõrvuti rämpsuga.
Ma pean nüüd jälle lugema kiirustama, sest muidu on öö käes ja mul ikka veel raamat pooleli. Viimasel ajal ei suuda enam kaua lugeda, vägisi vajuvad silmad kinni. Kuigi see Coelho on täitsa huvitav. On ikka julgust hakata tüdrukul prostituudiks. Ja samas ma ei mõtle enam prostituutidest üldse selliselt nagu varem. See prostituut seal raamatus, tundub täitsa arukas isegi. Ja eks igal ühel meist omad eesmärgid ja sihid ning erinevad nägemused, kuidas nende sihtideni jõuda. Kuigi võib ikka täitsa kõle tunne olla sellist ametit pidades.Mida kõike on vaene inimhing võimeline elus olemiseks ning elamiseks tegema! Eks raamatud olegi selleks, et meid mõtlema panna ja näha ka elu teise nurga alt või ka end samastada või eristada nendest lugudest, mida loeme.
Jälleni!

Kartulisalat ja maasikatort!

Kuna mul tuleb varsti üks tähtpäev, siis käis täna Taani Mari minu juures. Tegin selleks puhuks kartulisalatit ja maasika-banaani torti, panin isegi küünlad tordile, mida ma tavaliselt kunagi ei tee. Avastasin nad köögikapist:) Tort oli täitsa normaalne, söödav! Muidugi ei küpsetanud ma koogipõhja ise, ostsin selle poest, segasin vahukoore-jogurti vahele ja lisasin banaane ja peale maasikaid. Kartulisalat on aga alati hea, eriti kui asud väljaspool Eestit! Kõige rohkem ma tunnengi puudust kodumaa toidust. Eestis võib poest ka täitsa head kartulisalatit leida. Siinne salat ongi lihtsalt karul ja majonees nind see on jube vänge, lisaks sellele on need alati müügil suures koguses. Nagu kõik muugi kaup. Mida rohkem ostad, seda odavamalt saad. Hea on see muidugi suurele perele, siis kulub ikka kõike topelt, minul jääb alati topeltkoguses asju ostes pool külmkappi vedelema ja läheb pahaks. Mistõttu ma olen õppinud mitte nende soodustustega kaasa minema. Maksan küll veidi rohkem ostes 1kg asemel 500g liha, aga kui ma nii palju ära ei söö ja see mul pahaks läheb siis kaotan ju ikkagi.
Eilsest eurovisioonist veel niipalju, et olen Norra looga rahul, aga mulle meeldis veel Island ja Armeenia, Malta ning loomulikult Eesti lugu.
Minu öökapi raamat on hetkel P. Coelho-11 minutit. Eile lõpetasin Maire Aunaste raamatu- Viis aastat peidus. Tundsin isegi ennast ära seal raamatus. Aga minu raamatute muljeid järgmisel korral. Praegu ei tule vaimu pääle.
Kohtumiseni!

1 pulm ja 1 matus

Mulle üldiselt ei meeldi vihm, eriti siin, Taanis, sest siin sajab väga tihti. Täna on samuti terve päeva olnud hall ja sompus ning sajune. Millegi pärast ei häirinudki mind see vihm. Oli hoopis ergutav. Ja nii mõnus roheline lõhn lõi otse ninasõõrmeisse.
Hommikul oli meeldiv üllatus, minu kunagine pinginaaber, Maarja, saatis mulle sünnipäevakaardi:) Nii tore on kaarte saada!!! Kui välisuksest väljusin ja loppemarketile ( see on kirbuturg, mis on siin suvel igal laupäeval) minema asusin, nägin, et kirikus olid pulmad ja pruutpaar oli just kirkikust väljunud ning kõik külalised neid imetlemas, jäin ise ka seisma ja vahtima. Ega seda igapäev juhtu, et abiellutakse, tavaliselt on meil siin ikka matused. Imetlesin oma imetlused lõpuni ning astusin reipalt oma roosade kummikutega vihmast läbi. Järgmise kirikuni jõudes oli selle esine taas rahvast täis, mõtlesin, et kas tõesti jälle pulmad, aga kahjuks seekord mitte, hoopis matused ja kirst oli valge, vist oli noor inimene, sest siis on ju kirstud valged. Igatahes selle kiriku ees ma ei seisatanud. Jõudsin lõpuks turule, aga kuna ilm oli nii sant, siis kauplejaid peaaegu, et polnudki. Mina ikka leidsin midagi-salli. Edasi avastasin, et mul on kõht tühi ning läksin võileivabaari ning ostsin mortadella võileiva, pesto seal vahel oli küll vana, niiet viskasin pool toidust minema. Kella neljaks pidin minema kohvikusse tööle ning peale tööd käisin poest läbi ning ostsin õlut ja maasikaid. Umberto lubas täna liha teha:) Kell 21 hakkan siit eurovisiooni jälgima.