Piparmündi tee

Me oleme nüüd kodus. Kodus, kodus, kodus! Kui ilusti see kõlab! 2 esimest päeva olin ma tegelikult päris sombi. Ei saanud aru, kus olen (muidugi tegelikult sain, aga kõik see suur ootus sai nii äkki läbi). Igatahes saime minu kallile kaasale kõik paberid selle 2 päevaga aetud ja töökohad on meil mõlemil olemas, mis on tänases Eestis vist esmatähtis! Tegelikult võiks kogu eestlased olla ikka rohkem positiivsemad seoses nende majanudus teemadega. Eriti muidugi võiks ajakirjandus vähe madalamat profiili hoida, sest tõesti, ära väsitab juba kogu see hala. Siin on nii palju ilusat, on ju suvi. Tuleb parem turult maasikaid osta ja suitsu lesta süüa:) Samuti looduses viibida, ükskõik millise ilmaga. Loodus annab jõudu! Ja uskuda tuleb, kes jumalasse, kes kellessegi või millessegi muusse, aga uskuma peab, see viib edasi.
Mina igatahes joon praegu piparmünditeed, mis on nii suvelõhnaline ja nostalgiline, just sellist, mille vartel on veel natuke mulda küljes, sest nad on äsja nopitud. Ja olen õnnelik, et elan just praegu ja just nüüd ning mul on just see hetk!

Häid pühi!

Muidugi oli meil esmaspäeval, st. taanlastel, taaskord püha, mis tähendas, et kõik oli järjekordselt kinni. Suht ära hakkab väsitama ja eriti veel see, et minul ei ole riigitöö ja pean ikkagi hommikul end voodist välja ajama. Kuigi õhtu oli mul seekord vaba, sest kohvik, kus ma veel lisaks töötan, oli tol päeval õnneks kinni. Jumal tänatud. Olen praegu sellises faasis, kus ei tahaks enam mittekuimidagistki teha. Ainult koju tahaks!!! Pakkisin siin veel mõningaid asju, aga õnneks palju enam pole. Isegi enamuse oma riietest annan punasesse risti, niiet kohver peaks ka kerge tulema meil. Olen hakanud end taas turistina tundma viimastel nädalatel. Üritan veel avastada, mis avastamata ja käia nendes kohtades, mis mulle siin enim meeldivad. Loomulikult on palju seda, millest hakkan puudust tundma. Suurest linnast, kuhu on hea peitu pugeda, sest keegi siin sind ei tunne. Mitte keegi ei vahi sind, mis sul seljas või kui sale või tüse oled, mis värvi juuksed jne, sest kedagi ei huvita. Kõik elavad oma elu. Siin ei ole vaeseid või rikkaid.(muidugi tegelikult on.) Siin ei selekteerita inimesi klassidesse nende majandusliku staatuse järgi. Siin ei avaldata inimesele survet, et pead olema see või teine või kolmas. Mitte midagi ei pea! Siin koerad ei haugu, mitte ükski! Siin on kõikidel korterelamutel sisehoovid, kus on lilleaed! Kopenhaageni kesklinnas on kortereid, kus pole dushiruumi ega ka mitte vanni. Siin on tohutult palju jalgrattaid ja tohutult hea ühistransport!!! Siin normaalne, et pühapäeviti on poed kinni. Siin on fantastiliselt värske õhk!!!!( minu mäletamist mööda on euroopas üks esimesi riike, kus on õhusaastatus äärmiselt väike.)Siin on veel nii palju asju, mida ma ei suuda üles lugeda, aga siiski oleme oma otsuse teinud ning läheme Eestisse tagasi! Olen õnnelik, et saatus mind siia tõi ning õppisin eelkõige ennast paremini tundma ning olen päris kindel, et lõpuks, kõigi nende aastate juures, tean, mida ma tahan!
Muidugi on meil ka reedel taas püha! Niiet häid pühi!
Kohtumiseni!